Tõhus sisuturundus – kuidas tähelepanu äratada?

PRB blogis oli eelmisel nädalal juttu sisuloome seisukohast üliolulistest uudiseväärtuse kriteeriumitest.

Loe siit: inimesi ei huvita, mida Sa sotsmeedias kirjutad. Miks?

Vaatame nüüd praktilisi nõuandeid. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis on ootamatu, veider või ülivõrdes. Neid ei huvita see, mis on tavaline ja iseensestmõistetav.

Kuidas seda teadmist sisuloomes ja sisuturunduses ära kasutada?

1. Isikupärane suhtlusstiil

Soovitan jälgida Eesti vintage moebrändi Sireen Vintage lehte Facebookis. Nad teavad, mida nad teevad! Tegelikult on enamik nende seinapostitusi tõeline kommerts – tulge ostma! – aga nad teevad seda nii ülistiilselt, et keegi ei pane tähele.

Eesti moemajade lipulaevad värisege! Sireene on täna Facebookis 950, mõnisada vähem kui Sangaril ning juba 10% Montonist.

Stiilinäide aastalõpupostitusest. Copy lihtsalt geniaalne – “Kes viib litrid tantsima?…”

2. Vaheldus ja mõõdutunne

Me kõik armastame vaheldust ning vihkame, kui meile midagi kogu aeg pähe määritakse. Jätkame juttu moebrändidest. Üks moebränd, mida jälgin, tegeleb peaasjalikult loosimisega.

Ühelt poolt nagu hea, sest kasutajad on kõik väga n-ö engaged. Loosimistes osaleb 10-15% nende fännidest, kõik kommenteerivad, reach missugune. Aga mis te arvate, kui huvitav on ülejäänud 90% seda pealt vaadata? Kui jätkusuutlik strateegia see on? Ütleme, et üks inimene osaleb kaks, neli, kaheksa, kaksteist korda… Kaua ta veel vastu peab?

Olen kindel, et kui nad vähegi lahjendaks oma sõnumeid millegi sisulisega, vähemalt 50:50, aga veel parem 80:20, siis kannaks nende sisuturundus märksa enam ja kauem vilja.

Popstaar Rihanna on sotsmeedias hüperinteraktiivne. Palju isiklikke sõnumeid, vastab tihti fännidele Twitteris. Samas promob väga osavalt uut albumit, singlit, midagi e-poest jne. Fännide ja plaadifirma huvide suhe on täpselt paigas.

Müüa võib ja müüma peab, kuid seda peab alati tasakaalustama infoga, mis on inimestele huvitav, erakordne, kasulik ning lisama vürtsi huvitavate kõrvalepõigetega. Kas Sa ajalehte loeks, kui see koosneks 90% reklaamist, 10% uudistest?Sama kehtib kodulehe, Facebooki lehe, blogi või uudiskirja kohta.

3. Suured arvud

Suured numbrid, tabavad ja ebatavalised võrdlused panevad inimesed kaasa mõtlema ja on väga veenvad.

Paar aastat tagasi istusin igahommikuses liiklusummikus ja arvutasin mõttes, et:

• Kui veedan iga päev 2 x 15 minutit ummikutes, siis kulub sellele:
• 0.5 tundi päevas,
• 2.5 tundi nädalas,
• 10 tundi kuus,
• ca 14 tööpäeva aastas!

Pool kuud! Selleks, et üldse JÕUDA tööle? Kreisi, kui mõtlema hakata.

See oli oluline lisapõhjus, miks ma oma toonase mugava töökoha varna riputasin ning otsustasin täiskohaga oma väikeettevõttele pühenduda. Masu või mitte, aga ma ei pea enam  istuma liiklusummikutes.

Olen praeguseks edus 1,5 kuud. Umbes selleks ajaks kui olen 55 (loodetavasti kõbus ka) tiksub juurde terve tööaasta, mille muidu oleks veetnud roolist kinni hoides ja KUKU raadiot kuulates.

Inimestele meeldivad numbrid. Spordirahva Facebook Endomondo loeb kokku mitu tiiru oled maakerale peale jooksnud, rattaga kihutanud, ujunud.

Oleks ju huvitav teada, mitu bitti mobiilset internetti EMT ja Elisa kliendid möödunud aastal kasutasid? Umbes mitu rahvusraamatukogutäit raamatuid inimesed oma mobiiltelefonidesse laadisid ühe aastaga?

Suurtel organisatsioonidel on TOHUTULT palju põnevat statistikat ja numbreid.

Kaupo Kalda OKIA-st andis hiljuti teada, et nende blogi kogus möödunud aastal kokku 124 729 külastust. G4S ehitas suurte numbrite teemal hiljuti üles terve outdoor-kampaania – X turvaliselt riiki toimetataud eurot, Y turvalist kontserdielamust jne.

Samas väldi sisutühje ülivõrdeid. Nii netis kui mujal. Vähesed asjad on tegelikult legendaarsed, kultuslikud, vähesed inimesed on staarid jne

4. Eristumine

Kas Eestis on mõni liha- või piimatoodete bränd, kes EI avaldaks oma Facebooki seinal retsepte?

Oma erialaseid blogisid peavad paljud internetiturundusagentuurid. Mõnede eranditega üsna ühesugused nõuanded.

PRB blogi jaoks teeme videoid, kus erinevaid turundusteemasid palume kommenteerida selle valdkonna tippudel, inimestel, kes tegutsevad Eesti parimate brändide või agentuuride juures.

Oleme väga tänulikud, et möödunud aastal leidsid meie jaoks aega nii Swedbanki kui SEB, Elioni kui Tele2, Premia ja Estraveli turundusjuhid ning turundusvaldkonna tegijad. Keegi teine sellist asja ei tee.

5. Vaidle käibetõdedele julgelt vastu

East Capital Exploreri juht Gert Tiivas jutustas ühel konverentsil, kuidas tema fond investeeris peale 1990. aastate lõpu vene finantskriisi Venemaa majandusse ja teenis osakuomanikele tublit kasumit.

14.08.1998 välistas Venemaa president Boriss Jeltsin kategooriliselt rubla devalveerimise. 3 päeva hiljem teatasid valitsus ja keskpank devalveerimisest ja moratoorist võlgadele. Venemaa majandus kukkus kokku. Ka paljud Eesti inimesed hävisid sellest.

Paljud investorid panid jooksu, kuis jalad võtsid. kuid East Capital jätkas investeerimist. Nad olid kohapeal ja nägid, et on hulgaliselt kõva potentsiaaliga ettevõtteid, kes vajavad laienemiseks kapitali – tootmisettevõtteid, kus avati kolmandat vahetust. Paljud ohkasid, vähesed tegutsesid.

Praegu ahastavad kõik EKA pärast. Võib-olla on see hoopis hea uudis?

Võib-olla saavad EKA-kad just tänu sellele otsusele uue võimaluse kogu projektile restart teha? Ehitada praktilisem maja. Korralikult järele mõelda, kas tõesti poleks targem kesklinna asemel minna sinna, kus on ümbritsevaga suurem sünergia (nagu on nt Skype’i ja TTÜ campus‘e vahel)?

Rahandusminister Ligi juhtis hiljuti tähelepanu, et inflatsioon pole kaugeltki viimase 10 aasta tipptasemel, kuigi kõik räägivad hiiglaslikust ja seninägematust hinnatõusust.

Pane kirja, mis on sinu valdkonna käibetõed ning siis vaata, kas neid saab ümber lükata. Millised on vastuargumendid? Siis on su mõtteavaldusi raudselt huvitav lugeda.