Sisuturundus ja sisuloome: kuidas tekste nii üles ehitada, et lugeja tähelepanu haarata?

Tekstide kirjutamisel on sisuloomes tohutu roll. Neist ei pääse. Isegi kui laed üles vaid pilte või videot, pead nende kohta midagi kirjutama. Kuidas tekste nii üles ehitada, et lugeja tähelepanu haarata, hoida ning suunata?

See, et kõige olulisem ja huvitavam tuleb öelda ära kohe alguses, on loogiline ja iseenesestmõistetav. Sama iseenesestmõistetavalt eksitakse just selle põhimõtte vastu kodulehtede, blogide, uudiskirjade, Facebooki jne tekstides kõige sagedamini.

Huvikõverad

Tekste on võimalik mitut moodi üles ehitada. 1990. aastatel olin ühel Eesti Ekspressi koolitusel, kus keegi korüfeedest joonistas tahvlile umbes sellised joonised.

Sageli kirjutatakse valesti, sest nii meid gümnaasiumis ja ülikoolis kirjutama õpetatakse. Koolikirjandis ja akadeemilistes kirjutistes tuuakse esmalt välja kõik argumendid ja faktid ning alles siis jõutakse järelduseni. Kõige olulisem, kõige huvitavam on kõige lõpus.

Sellistest tekstidest kiire ülevaate saamiseks tuleb kerida kokkuvõtteni. Probleem on selles, et inimesed ei viitsi kodulehel, blogis, uudiskirjas ja sotsmeedias midagi pikalt kerida. Nad panevad igava jutu kinni.

Teine võimalus: alustame kõige olulisemast, nagu uudistes?

Tüüpiline ajaleheuudis on üles ehitatud nii, et kõige olulisem info tuuakse välja pealkirjas ning avalõigus.

Suur osa lehelugejaid vaatab peamiselt pilte ja pealkirju. Sellest piisab, et saada maailmas toimuvast põgus ülevaade, mis ongi ajalehe eesmärk. Kui mõni teema pakub sügavamat huvi, siis sellesse süvenetakse pikemalt.

Uudistest rääkides: oleme kirjutanud sellest, kuidas uudisväärtuse kriteeriume sisuturunduses kasutada ning peatunud pikemalt sellel, kuidas inimesi huvitab kõik erakordne. Väga häid nõuandeid andsid jaanuarikuises PRB videoblogis Embassy of Fashioni üks eestvedajatest Riina Põldroos ning EMT kommunikatsioonijuht Lauri Toomsalu.

Kolmas (kõige parem) võimalus: huvitav algus ja lõpp

Uudislikul ülesehitusel on üks tohutu ja kohutav miinus. Nimelt: see ei kutsu edasi lugema. Kuid me tahame, et inimesed jääksid meie lehele pidama võimalikult kauaks.

Kellelt õppust võtta? Grisham, Carre jt krimikirjanikud oskavad iga peatüki lõpus pinge nii üles kruvida, et raamatut on võimatu käest panna.

Tõeliselt hea veebitekst peaks samamoodi lõpus tooma sisse mingi uue ootamatu käigu ja juhatama lugeja sujuvalt edasi mingit tegevust tegema (call-to-action) – liikuma kuhugi edasi, ostma, tellima uudiskirja vms.

Neljas (teistmoodi) võimalus

Veel üks nutikas võimalus on tekst üles ehitada nii, et inimesi huvitav info on vaheldumisi sellega, mis võib-olla on neile vähem huvitav, kuid sinule oluline edasi öelda.

Ütleme, et kirjutame B2B turul tegutseva ettevõtte äriblogisse lugu uutest teenustest/toodetest. Meil on käepärast ka turu-uuringu tulemused, mis tõestavad, et paljudel on just selliseid teenuseid/tooteid parasjagu väga vaja.

Uuringutulemused on kindlasti huvitavam lugemine kui jutt uutest teenustest. Kui järgiksid eelmist nõuannet ning alustaksid uuringutulemustest ja alles seejärel kirjutad oma toodetest või teenustest, siis peaksid leppima, et 80% teenusteni ei jõuda.

Lahendus? Kirjuta läbisegi.

1. Alusta põnevamatest uuringutulemustest: “Uuring näitab, et X protsent ettevõtete juhtidest tunneb tõsist muret probleemi Y pärast.”
2. Kinnita, et see ongi tõsine probleem ja võib põhjustada tõsist majanduskahju. Jätka sujuvalt, kuidas tulite just turule teenusega Z, mille vastu on erakordselt suur huvi just sellepärast, et see on parim lahendus probleemile Y.
3. Siis tule kiirelt tagasi uuringutulemuste juurde: “X protsent ettevõtetest kurdab, et turul olemasolevad lahendused on N põhjusel sageli ebasobivad.”
4. Üks põhjuseid, miks uus toode nii edukas on, on see, et erinevalt enamikest alternatiividest sinu tootel probleemi N pole.
5. Jne

Viimane nõuanne: võta kindlasti aega toimetamiseks!

Tekstide toimetamisest plaanime kirjutada pikemalt mõne aja pärast (liitu meie Facebooki lehega ja anname Sulle sellest kindlasti märku + iga nädal nõuandelugusid, nagu see siin!). Aga lühidalt…

Kui mõtled kirjutama hakates liiga palju selle peale, kuidas teksti õigesti üles ehitada, mis on huvitavam/olulisem/veenvam jne, siis tekitab kirjutamine ainult stressi. Halvemal juhul on tulemuseks kramp ja midagi mõistlikku sel päeval valmis ei kirjuta.

1. Sellepärast kirjuta esimese hooga täpselt nii, nagu parasjagu pähe tuleb ning ära mõtle selle peale, kuidas kõik lõpus hakkab olema.
2. Kui oled oma peamised mõtted, näited, faktid, argumendid ja järeldused kirja pannud, mine joo rahulikult tass teed, vaata aknast välja ja puhka silmi.
3. Seejärel võta oma tekst ette ning loe mõttega rahulikult läbi, mingeid muudatusi tegemata.
4. Siis alusta teksti ümber korraldamist. Tõsta lõigud ringi nii, et huvitavam ja olulisem oleks eespool.
5. Kirjuta pealkiri ja 2-3-lauseline sissejuhatus, mis ütleb lihtsalt ja lühidalt, mis on teksti peamine sõnum.
6. Vaata, et ka lõppu jaguks midagi põnevat. Too sisse mingi uus põnev info või ootamatu pööre.
7. Kui oled lõigud ümber tõstnud, siis loe kõik hoolega üle ning lisa või muuda üleminekuid eri tekstiosade vahel, et uus järjestus saaks ladus ja loogiline.

Tulemuseks tekst, mis haarab suurema tõenäosusega lugejate tähelepanu, mis täidab oma eesmärgi ka siis, kui seda lõpuni ei loeta (enamik ju ei loe) ning mis tõenäoliselt inspireerib inimesi Sinu veebis veelgi ringi vaatama või veel parem – astuma samme, mille astumiseks sa veebilehe üldse loonud oled.

Jälgi meid Facebookis, et saada igal nädalal häid nõuandeid kodulehe, Facebooki, uudiskirja ja blogi huvitavaks sisustamiseks.