Veel 1 lihtne võimalus oma Facebooki seinale tähelepanu tõmmata!

Inimesi pööravad enam tähelepanu kodulehe tekstidele, uudiskirja uudistele, blogi ja sotsiaalse meedia postitustele, kus on mainitud tuntud inimesi või organisatsioone.

Mõnda aega tagasi kirjutasin, kuidas klassikaliste uudisväärtuse kriteeriumite teadmine tuleb kasuks ka uues sotsiaalses meedias tegutsedes. Uudisväärtuse kriteeriumid on väga pika aja jooksul läbiproovitud ja tõestatud mõõdupuu hindamaks, mis läheb inimestele korda ja mis mitte.

Sarnaselt toimetajatega ajakirjanduses, kes otsustavad neist lähtudes, mida avaldada, võid neid kasutada hindamaks, millist infot ning kuidas esitada oma kodulehel, blogis, uudiskirjas või Facebookis.

Uudisväärtuse kriteeriume oli seitse: värskus, geograafiline lähedus, mõju (mida enam inimesi sündmus või teade mõjutab, seda väärtuslikum ta on), konfliktsus, osalejate tuntus, ebatavalisus/ootamatus/veidrus/ülivõrdelisus, aktuaalsus/päevakajalisus.

Täna räägime viiendast kriteeriumist – inimesed pööravad enam tähelepanu uudiskirja uudistele, blogi ja sotsiaalse meedia postitustele, mis on seotud tuntud inimeste või organisatsioonidega.

Kuidas seda teamdist sisuturunduses ja sisuloomes enda kasuks pöörata?

Kõige lihtsam võimalus – maini oma postitustes tuntud inimesi või organisatsioone

Keegi ei keela tuntud inimestele või organisatsioonidele viitamast. Sõnal kuulsus on Eestis halb tähendus. Räägime siis nt oma ala tunnustatud ekspertidest, arvamusliidritest ning liidripositsioonil olevatest ettevõttest. Nemad on ka kuulsad.

President Ilves rõõmustab oma Facebooki kontol sageli nii Eesti muusikute (Ewert And The Two Dragons) edu üle, viitab arvamusliidritele (Viik, Vaarik, Tamkivi jt) ning postitatab pilte Eesti ettevõtete toodangust välisturgudel (Rakvere viinerid, Kalev, Salvest jne).

Usun, et enamik organisatsioone leiab oma sisustrateegias mõistliku rolli viidetele, mis puudutavad kas siis tuntud isikuid või organisatsioone.

Näiteks?

  • Ei pea tingimata olema sponsorsuhetes sportlastega, et elada kaasa nende võitudele.
  • Ühelegi moebrändile polnud keelatud kiita laupäeva õhtul Eesti laulu saatejuhi Piret Järvise riietust (kõiki 12 komplekti:)
  • Võib-olla on just sotsiaalses meedias sotsiaalne vastutus omal kohal – üleskutsed toetada üht või teist head algatust, on kindlasti teretulnud jne.
  • Isegi poliitika ei pruugi olla off-limits. Miks mitte kommenteerida nt olulisi ning tarbijaid puudutavaid seadusemuudatusi jne.

Kuulsused huvitavad inimesi

Koostöös kuulsustega turunduskommunikatsioonis pole absoluutselt midagi uut.

See kujutis Sinatrast abikaasaga Revloni reklaamis pärineb 1980ndatest, mida võib pidada veel üsna kaasaegseks näiteks.

Madonna reklaam Dolce & Gabbana kampaaniast on märksa uuem.

Parempoolne plakat näitlejatari Keira Knightley’ga on näide klassikalisest reklaamist. Vasakpoolne foto Pirelli 2012. aasta kalendrist näitlejatari ja modelli Milla Jovovichiga on pigem näide sisuturndusest. Kogu Pirelli kalender on pigem content marketing.

Mõistagi teevad ka Eesti brändid koostööd kuulsustega

Moebränd Ivo Nikkolo koostööst presidendiproua Evelin Ilvesega on kõik ilmselt kuulnud (vt stiilinäidet siit).

Kuid Ivo Nikkolo brändi omanik Baltika teeb koostööd kuulsustega ka teistel turgudel – näiteks Venemaa tippiluuisutaja Tatjana Navka ja tuntud saatejuhi Anfisa Tšehhovaga. Nende autoriteeti kasutatakse ka Lätis vene keelt kõnelevate klientide mõjutamiseks.

Riskivaba pole turunduses ükski ettevõtmine. Kui Baltika-Ilvese koostöösse püüti kaasata ka Madonnat, lõppes see piinlikult.

Paar aastat tagasi kutsusime riigiportaali eesti.ee teavituskampaania eestkõnelejaks poliitik Margus Tsahkna, kes kandis selle rolli suurepäraselt välja ning aitas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse kampaaniale meedias tähelepanu võita.

Sportland ja Tanel Padar & The Sun leidsid võrratu sünergia, kui korraldasid 2008. aastal The Sun’i albumile Unisex tõenäoliselt Eesti kõige kallima esitluskampaania.

Tuntud kliendid ja soovitajad B2B sisuturunduses

Paljudes ärivaldkondades mängivad suurt rolli referentsid. Mõistagi toovad B2B ettevõtted oma kodulehel klientide loetelus esmajoones välja tuntud kliendid.

Ka meie.

Kuidas teha koostööd kuulsustega?

Kokkuvõtteks mõned vihjed, kui mõtlete oma kampaaniates, sisuturunduses või sisuloomes kaasata kuulsusi.

Kes läheb korda Teie sihtgrupile?

Hiljuti oli mul au esineda ettekandega Best-Marketingi korraldatud konverentsil “Turundamine vene sihtrühmale”. Uuringufirma TNS Emor uuringuekspert Tanja Kriger pani publiku õhku ahmima, kui näitas oma ettekandes nimekirja tuntud inimestest, keda vene sihtrühm usaldab.

Peamiselt usaldab venekeelne sihtrühm poliitikuid ja Anne Veskit. Ka sportlasi (Kristina Šmigun, Erki Nool, Andrus Veerpalu, Anna Levandi), kuid maailmameistrit epeevehklemises Nikolai Novosjolovit kahjuks mitte.

EMT kasutab teda parasjagu Novosjolovit internsiivselt oma venekeelsetes reklaamides. On väga tervitatava, et nad on tõesti väga tublit ja andekat sportlast märganud.

Loo moraal on aga see, et tuleb teada, kes on need isikud, kes sihtgrupile tegelikult korda lähevad.

Milline on seos brändiga?

Tuleb läbi mõelda: kui sisuturunduse strateegia näeb ette tuntud isikute või organisatsioonide kasutamise, siis kuidas on see motiveeritud, milline seos tekib kuulsuse brändi vahel?

B2B kommunikatsioonis on see pisut lihtsam – referentsi või soovitajana annab tuntud ettevõte, ettevõtmine, objekt vms kindlasti plusspunkte.

Tarbijakommunikatsioonis on mitmeid võimalusi:

  • Tuntud isik võib esineda eestkõnelejana, brändi kõneisikuna.
  • Tuntud isik võib esineda ka nö tavatarbija, soovitaja rollis.
  • Tuntud isik võib olla bränd.

Vaevalt, et Rihanna valmistab ise parfüümi Reb’l Fleur by Rihanna (mille turunduses sotsmeedia sisuturundus muide mängis tohutult olulist rolli), kuid see on Rihanna isikubrändist lahutamatu.

Avatus, ausus, koostöö võrdsete osapoolte vahel

Staarid on isiksused ning kuulsuse kaasamisel tuleb arvestada, et suure riski võtavad mõlemad pooled. Tuntud isik annab brändile osa oma heast nimest ja aastatepikkusega tööga loodud mainest.

Nagu mistahes muu koostöö puhul on osapoolte austus, avatus ja usaldus teineteise suhtes väga olulised. Oluline on rääkida selgeks mitte ainult see, mida kumbki koostööperioodil teeb, vaid ka kokku leppida ja läbi rääkida, millistest tegevustest püütakse hoiduda, mis võivad kahjustada emma-kumma osapoole mainet.

Jälgi meid Facebookis, et saada igal nädalal häid nõuandeid kodulehe, Facebooki, uudiskirja ja blogi huvitavaks sisustamiseks.

Kirjutas: Raimond Kaljulaid